Maailmakirjanduse lühiülevaade
Keskajal jagunes jaapani kirjandus n-ö naistekirjanduseks (naiste kirjutatud) ning
erakukirjanduseks. Naistekirjanduses oli kaks rivaalitsevat autorit Sei Shnagon ning
Murasaki Sikibu, kes tegutsesid samal ajal õukonnas, kuid olid teenistuses erinevate
printsesside juures. Murasaki Sikibu kirjutas monogatari't, st ,,asjadest vestmine", Sei
Shnagon zuihitsu't (,,pintslile järgnedes" erineva pikkusega uitmõtted, esseistlikud
arutlused). Need jäid klassikalisel perioodil domineerivateks proosazanriteks. Mõlemad elasid
10. ja 11. sajandi vahetusel. Sei Shnagon kirjutas ,,Padjaraamatu", Murasaki Sikibu ,,Genji
loo". Viimast peetakse jaapani kirjanduse tähtteoseks; see on väga pikk, ühe kindla loo asemel
on väga palju hargnevaid lookesi. Sei Shnagoni lood on lühemad, võivad isegi olla lihtsalt
loetelud (,,ilusad asjad", ,,tüütud asjad"). ,,Padjaraamat" pole läbivalt ühtses stiilis, on ka
pikemaid lugusid sellest, mis õukonnas aset leidis.