"proosavariandi" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

ilmunud „Kalevalast“ ja toob vaimustuse Eestisse kaasa. Bertramilt pärinevad veresüü ja mõõgamotiivi ideed – need on tegelikult ka loo kesksed motiivid. Eepost pidi hakkama kirjutama Faehlmann, aga kuna ta oli praktiseeriv arst (väga hõivatud) ja selle kõrvalt õpetas TÜs eesti keelt, siis ei jõudnud eepost kirjutama hakata. Kui Faehlmann 1850 sureb, annab Eesti Õpetatud Selts ülesande Kreutzwaldile eepos kokku panna. Kõige enne kirjutab ta valmis proosavariandi sellest loost. 1853 otsustab Kreutzwald värssidesse ümber kirjutada. 1857–1861 valmib eepos. „Kalevipoeg“ ei ole Kreutzwaldi meelest eepos, vaid ennemuistne jutt 20 laulus. Eepose euroopalik traditsioon on „Kalevipojas“ siiski. Kuna see on kunsteepos, on tähtsad autori valikud ja vabam ümberkäimine materjaliga (individuaalne autor vaade). „Kalevipoja“ süžeed tegelikult rahvaluules, suulises kirjanduses pole. See on eri allikatest ja tükkidest kokku luuletatud lugu