Eesti kirjandus II kevad
Õppis TÜ-s
eesti kirjandust ja filoloogiat ja paistis silma üpris kujundliku stiiliga. Tema
puhul tuleks tema luulet rohkem rõhutatud – see on küll mitmes mõttes
väike, aga selle eest värvikas. Mingis mõttes mõistatuslik raamat oli
luulekogu „Fragment“, mis kuidagi ei tahtnud sobida oma aja konteksti.
Selles tekkisid võõrad metaluulevõtted, luule luulest. Hakati ka
riiminätepuhul arutama metaluuleküsimusi ja luule proosastumise
küsimusi, sest mingis mõttes on see proosale lähenev vabavärss. See
jätkub ka tema hilisemas loomingus. „Närvitrüki“ autorite puhul (Üdi ja
Liivi ) on märkimisväärne mitteluulelise luule esiletõus. 60ndate luule
muutub küll radikaalselt, kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate
70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse
pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest.
Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha