Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
taandub sellest kultuuripildist. Ta ei kao, aga muutub nisikaubaks. Pigem traditsionalistlikud tendentsid. Püsimise
vastupanukirjandus, püütud selgitada etnosümbolistliga. Ökoloogilised küsimused jne. Võib märgata, et 60ndatest kasvavad
tendentsid välja. Kui üldine hoiak muutub traditsioonisõbralikumaks. Kirjanduses ka alternatiivid, maldadumine kui alternatiiv.
Üheltpoolt totaalse iroonilise pealetulekuga siduda (Unt, Üdi), alternatiivsed totaalse iroonia kaudu. Proosastumine - näeme,
kuidas proosa muutub proosapärasemaks, aga võime ka mõelda, et kogu fookus kirjanduskriitikas nihkub proosa poole. Luule on
nagu proosa, kui ei ole proosa, saab proosaga hästi läbi.
Tartu sügis - kahe noore kriitiku essee. Kirjutatakse tekst, 82 avaldab Ameerikas selle teksti ajakirja "Mana". See, et noored
kriitikud sõna võtavad, on sümptomaatiline. Tokab silma, et kui kirjandus muutub traditsioonisõbralikumaks. Kriitiline toon levib
nooremas kriitikas