Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
salongikirjandus 17.saj algul Prantsusmaal.
F. Quevedo sai tuntuks satiirikuna. Quevedo kritiseeris Gongorat tema ähmase luule tõttu. Quevedo oli kõrget päritolu
hispaanlane, töötas mõnda aega ministrina ja asekuninga juures. Quevedo looming on ulatuslik ja mitmekesine. Tema
loomingut, sarnaselt Gongora omaga, mõjutas filosoofiliselt enim stoitsism ta otsib hingerahu maisest kärast
eemaletõmbumises. Quevedo tuntud teosed on ,,Unenäod" fantastilised ja grotesksed kujundid proosasatiiris ja
kelmiromaan ,,Kelm don Pablose elukäik". Ajastu kriisi sügav läbielamine viivad Quevedo mõtted surmale. Temalt pärineb
idee, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid see elab meis endis, ahistades inimese individuaalset eksistentsi
lakkamatult. Ta järgib armastusluules petrarkistlik-platonistlikku joont, mis on renessansis üldlevinud. Quevedo kasutab
jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades seejuures teravmeelsuse.
17) Barokkdraama.