Anna Haava
!904. aastal tuli raske haigus, mis luuletaja aastaks
voodisse köitis.
Vaba kirjanikuna Tartus. Haigusest võitu saamisega ärkas ootamatult uus tööhoog, huvi elu ja
ühiskonna vastu. Lühikese ajaga valmis mahukas luuletuskogu käsikiri. Haava asus nüüd
kutselise kirjanikuna alaliselt Tartusse, elatudes esialgu tõlketööst. Varsti aga ilmusid uued
luuletus kogud ,, Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910), ,,Põhjamaa lapsed" (1913). ,,Meie
päevist" (1920) ja proosaraamatuke ,,Väikesed pildid Eestist" (1911). Tõlkijana on ta
maailmakirjanduse klassikast vahendanud Shakespeare'i ,,Suveöö unenäo", Sofokles-
Hofmannsthali ,,Kuningas Odipuse", Goethe ,,Egmonti", Schilleri ,,Wilhelm Telli", rea
noorsooraamatuid, nagu ,,Anderseni muinasjutud" 1, O. Ernsti ,,Asmus Semperi noorusmaa"
jm. Viljakas
kirjanduslik tegevus ei päästnud tagasihoidliku loomuga Haavat ainelisest kitsikusest. Eriti
ränk oli talle Esimese maailmasõja ja kodusõja aeg. 1920