Tammsaare ja Gailit elulugu
Tema enesemääramine on
lähtunud lihtloomulikust, tema elamuslaad on peesinud argipäevases: tema omapära on
sobinud hõlpsamini sidumatusse sõnavabadusse kui mõõdetud rütmis ilutsema ja kunstlikke
häälikkavatsusi instrumenteerima. Aga teiselt poolt on siiski tähelepandavad ka ta värsimaitse
taolised puhangud. Tõsi küll, need on keelmatult ilmsiks pääsenud alles ta täitsa
eneseteadlikul arenemisastmel. Igatahes ei ole sõna ,,kandlemängija" mitte ainult omandanud
ta proosameeleolude lüürilist tõusu tõlgitseva tähenduse. Käesoleva sajandi teisel kümnel on
nii mõnigi kord märgata olnud Tammsaare lauseliikumise luulelist rütmistumist peaaegu
värsikõnele liginevaiks võrranditeks ja kõnehäälikute puhtilukõlalises mängus, ja seda liiatigi
ta proosaminiatüüride kogus ,,Poiss ja liblik".
Oma võimistes teadlik, on Tammsaare ,,Noortest hingedest" (1907) saadik oma proosateksti
siin-seal vahele lülinud koguni päris riimitud värsikatkeid
annaabi.ee 
