Jaan Kross - luulereferaat
sõnu täiesti uues kontekstis, luues nii üdini krossiliku stiili. Kuigi mehe algusaastate luulet on
hinnatud enam kui hilisemat, on ,,Voog ja kolmpii" parimaks kokkuvõtteks tema
luuleloomingule.
Ka hiljem, üheksakümnendatel pöördus Jaan Kross korraks tagasi luule juurde, väljastades
,,Põhjatud silmapilgud", kuid siin on ilmselgelt näha, kuidas mees on juba veidike väsinud
ning vananenud, ei ole särtsu enam nii palju, kui lugejad Krossilt loodaksid, kuigi samal ajal
proosamaailmas oli mees vägagi hinnatud autor. Siiski on säilinud krossilik stiil ning paarist
varasemast kogust tuttav sõnadega mängimine on ka selles raamatus esindatud. ,,Põhjatuid
silmapilke" on peetud ka Krossi luigelauluks ehk selle koguga tundub, nagu luuletaja oleks
end ammendanud. (Kalda, 1991)
9
3. LUULENÄITEID
,,Väike revolutsionäär" (1944)
Külma pihku toetab kuuma põske.
Hullud alles udusulised.