XX sajandi vene kirjandus
XIX sajandi teisel poolel muutus kunst
üha enam ideoloogiliseks ja publitsistlikuks. Orienteeruti mitte haritud eliidile, vaid
massile - seetõttu hoogustus ka valgustustegevus. Võeti suund elu täpsemale
kujutamisele, kuid detailse elupildi taotlus viis vhel äärmuslike tagajärgedeni, koguni
oma senise loomingu eitamiseni.
XIX sajandi lõpuks oli klassikalined realism vene kirjanduses ammendunud, selle
asemele tulid modernistlikud kunstivoolud. Vene kirjanduses tähendas see taas proosalt
luule üleminekut.
XX sajandil sai ametlikult tunnustatud kirjanduse peateemadeks revolutsioon,
kodusõda ja klassivõitlus. Uus kirjandus vajas ka uut kangelast, kes on jäägitult andunud
revolutsioonile ja parteile, kuid julm ja halastamatu venelaste vastu.
Keeruline, seletamatu ja kiiresti muutuv uus aeg tõi kirjanduses esile palju noori
talente, kuid väljakujunemata isiksustel, algajatel oli väga raske endaks jääda, sest võim