Betti Alver
6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast
Betti Alver(1906-1989) sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele
pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda loomulikult Bettiks. Lugema õppis varakult tänu vennale,
esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja
Vanapagana lood. Aastaid hiljem on luuletaja öelnud, et midagi proosalisemat ja ebakodusemat kui tema
lapsepõlvekodu olevat raske ette kujutada. Kaks tuba ja köök raudteekasarmus, ühel pool rööpad, teisel maantee, rahu
ega omaetteolekut ei mingit. Algul unistas rohkem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Koolis olles igatses alati kodu,
armastas kolmapäeva ja laupäeva. Kolmapäeval teadis, et natuke veel laupäevani ja siis saab koju. Esmaspäeviti
endaase tõmbunud, turtsus.
Betti Alver oln öelnud, et luuletama hakkas ta juhuslikult.
annaabi.ee 
