Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat. Areng luules aga aeglustus märksa, kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Filosoofid: Voltaire, Rousseau. Satiiriline proosa- terav väljanaerdud naer. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Arvestavaks tõukejõuks oli Suur Prantsuserevolutsioon. Romantismile on iseloomuks rahulolematus oma kassaajaga, protest igasuguste normide ja harmoonia vastu. Ideaali nähti tulevikus või minevikus eriti keskajal. Proosalisele elule seati vasu poeetiline maailma nägemine. Mõistuse asemel hinnati sisetunnet. Kasusaamisel eelistati headust ja ilu. Romantism kirjanduses tähendas eelkõige luulet. Romantiline kangelane oli mässumeelne, erandlik isiksus, kes ohverdas kõrgete ideaalide nimel. Teama tunded olid iirad ent armastatu jäi tihti kättesaamatuks. Tähtis koht oli loodusel, mis aitas kaasa inimese hingeelu mõistmisele. Wiktor Hugo" Hüljatud", Watler Scott ,, Ivanhoe", J.F.Cooper ,, Nahksuka lood",
a Münchenis ilmuma hakanud ajakirja järgi ,,jugend" , kus sellist kujundusstiili kasutati Iseloomulik: 1. Dekoratiivsus 2. Tasapindadel(tekstiil, raamatukunst, tapeedid jne) lainetavad, väänlevad, leegitaolised taimemotiivid; Mackmurdo, graafikas Beardsley iluustreerinud o.wilde ,,Salome" 3. Aridektuuris, mööblikujunduses orgaanilist maailma meenutavad vormid, rõhutati vertikaalsust 4. Vastandus proosalisele igapäevaelule 5. Tihti seotud sümbolismi ja/või rahvusromantismiga 6. Maalis venitatud figuurid, otsitud poosid; Voysey, Day, Mackintosh, Vekde, Hodler, Klimt(kasutas kalliskive ja kullalehe tükikesi), Mucha, Gaudi Eestis: Raud, tassa graafikas ja raamatukujunduses Arhidektuuris: 1. Soomes: Lindgren, Saarinen 2. Pererburg: Vassiljev, Bubõr 3. Eestis: Burmansen, Hellat, maalis Triigi, Mägi
annaabi.ee 
