1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12
järel kassetipõlvkonna esindajad PaulEerik Rummo, Mats Traat, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt. Eraldi võib esile tõsta PaulEerik Rummo suurt tähelepanu äratanud ja eesti luule arengulukku sügava jälje jätnud kogu “Lumevalgus... lumepimedus” (1966). Mitmed nimetatud autoritest kirjutasid hiljem ka proosat või saidki tuntuks eeskätt proosakirjanikena (näit. Kross ja Traat). 1960 ndail hakkas oma jätkuvalt kõrgetasemelist loomingut uuesti avaldama ka Betti Alver, kes lisaks sellele tõi eesti lugejani “Jevgeni Betti Alver Onegini”hiilgava tõlke. Aastal 1968 avaldati postuumselt Artur Alliksaare esimene Runnelit, kes oskas mõtterikka sisu kätkeda luulekogu