EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
avarilm maastikud, kus inimene oma olemuselt kohtub. Soovib kõikidest
avarilmadest kirjutada suured romaanid. Teemadeks kõrb, taiga, meri jne).
,,Kuningaonni kuningas" (1973) esimene proosa romaan. Järgnevad taigaküttide
lood (ise käis samal ajal taigas küttimas).
,,Varahilisel ajal" (1974) poeetilises, keelelises mõttes on 1970ndate ja
1980ndate kõige radikaalsem raamat. Proosapoeem: ühendab luule ja proosakeelt,
kasutamata kirjavahemärke.
Loomingus on suhestumine ökoloogiliste teemadega: kuivendamise projektid,
jõgede ümberjuhtimise teemad, mis teda ennast huvitavad.
Müütilise maailmapildi ühinemine tegelikkusega: ,,Karu süda" (1989) korduva
kordumatuse poeetika, mis on rajatud loodussisesele eluviisile. Ja Karu süda on
eelkäijaks Eesti kirjanduses hoolikalt komponeeritud suurromaan ,,Kartlik Nikas,
lõvilakkade kammija" (1993)