Eesti kirjandus
Sündis Valgamaal, isa poolt on temas ka läti verd. Õppis Tartu Ülikoolis, töötas
ajakirjanikuna. Oli abielus, tema hea sober oli Visnapuu. 1944 emigreerus Rootsi ja elas
seal kuni surmani koos perega.
Kuulsaks sai Gailit oma novellidega. 1917 ilmus kogu "Saatana karussell". Tema
novellides on palju fantastilisi,katastroofilisi sündmusi (nt fosfortõbi,saatan seikleb).
Eesmärk oli kujutada sõja ja hävingu mõju inimesele. Ta kirjutas ka följetone (pilkav
proosajutt; kogu "Klounid ja faunid"). Hilisemad novellid on kogus "Ristisõjad", mis on
realistlikum ja tasemelt tugevam.
Gailiti loomingule on omane:
a) värvikad kirjeldused
b) realis, mis põimub romantilise elutunnetusega
c) erakordsed tegelased, kelles sagely avaldub liialdatult mõni iseloomujoon
d) erakordsed sündmused ja humor
e) unistuste ja reaalsuse kokkupõrge, unistused on alati tähtsad
f) kummalised tegelaste nimed.
Gailiti kuulsaim roman on "Toomas Nipernaadi" (1928)
annaabi.ee 
