Antiik- ja keskaja kirjandus
Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid
paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis
pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas
käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku
jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu.
Teost nimetatakse ka proosaEddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis,
erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse
tähtsamat pärinevad 14.17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda
Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi
neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja