Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
Näiteks lauses Jüri pidi helistama
mehele, kes olevat asjaga kursis täidab pronoomen kes nimisõna funktsiooni, toimides lause
alusena, teiselt poolt on seesama pronoomen aga abisõna, mis seob omavahel kahte osalauset.
Vastavalt sellele, missuguse täistähendusliku sõnaliigi taoliselt pronoomenid käituvad, võib
neid jagada a) asenimisõnadeks ehk prosubstantiivideks, nt mina, tema, kes,
b) aseomadussõnadeks ehk proadjektiivideks, nt niisugune, missugune, iga, ja
c)asearvsõnadeks ehk pronumeraalideks, mida on ainult viis: mitu, mitmes, mitu-setu,
mitmes-setmes, mitmendik. Niisugune jaotus pole siiski päris range, sest pronoomeni tähendus
võib olla nii abstraktne, et üks ja seesama sõna võib käituda nii nimi- kui ka omadussõnade
laadselt. Nt Ma panin siia ühe raamatu. Võta see (asenimisõna) homme kaasa. Kas sa
oled seda (aseomadussõna)raamatut juba lugenud? Pronoomeni abstraktne tähendus võib
kontekstis tegelikult täpsustuda
annaabi.ee 
