Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
ja selle abil on jõutud teatud tulemuseni) ja irresultatiivsest aspektist (mittetulemuslik
tegevus). Nt Ta ehitas paadi. Ta ehitas paati. Ta sõi suppi. Ta sõi supi ära. Moodus e
kõneviis - Kõneviisi abil edastab kõneleja oma suhtumist verbiga väljendatavasse tegevusse.
Kõneleja hindab, kas tegevus toimub kindlalt, oletatavasti, teatud tingimustel või käsu korras.
Isik e pööre - Pöördelõpud, mis kujunenud grammatiseerumise teel sõnatüvedele liitunud
pronoomenitest. Käändelised e infiniitsed vormid (3 rühma süntaktilise käitumise alusel):
1) infinitiivid e tegevusnimed võivad esineda sama lauseliikmena kui substantiivid
(subjekt ja objekt), nt Reisida on tore;
2) partitsiibid e kesksõnad käituvad adjektiivide sarnaselt (täiendi rollis), nt loetud
raamat;
3) gerundiivivormid kajastavad verbiga väljendatud sündmust, käituvad määrsõnade
sarnaselt (määruse rollis), nt Süües kasvab isu.
6