Füüsikaline maailmapilt (I osa)
joomiskõlblikuks, ca 1500 m).
Euroopa ühikuist kehtestati esimesena jard. Selle määras Inglise kuningas Henry I
aastal 1101, ja selleks oli kaugus tema ninaotsast väljasirutatud käe pöidlaotsani.
Selle järgi tehti ka vastava pikkusega valitsuskepp. Väiksema ühiku tolli kehtestas
Edward II aastal 1324 ja selleks oli viljapea keskelt võetud ja järjestikku asetatud 3
odraiva pikkus. Kehtestati seos 1 jard = 3 jalga = 36 tolli ja valmistati jardi pikkuse
säilitamiseks pronksvarras.
Kõik arenenud maad arendasid oma ühikute süsteeme, kuni 1799.a. võeti kasutusele
rahvusvaheliselt soovitatud meeter. Tänapäeval kasutatava meetri etalonid on
muutunud järjest täpsemaks. Arhiivimeeter tagas täpsuse (suhtelise vea) 10 –4 , 1889.
a. kasutusele võetud uus meetri etalon tagas täpsuse 10 -7. 1960 a. kehtestati uus
meetri etalon, mille aluseks oli krüptoon-86 kiirgusspektri ühe joone lainepikkus.
See tagas täpsuse 10-9
annaabi.ee 
