tööriistu, mida talurahvas kunagi igapäeva elus kasutas. Saal ei ole suur, paljud asjad on riputatud seintele. Näitusel on näha erinevaid Eesti rahvariideid erinevatest kihelkondadest. Seintel rippusid vaibad ja muud käsitöö esemed. Püsinäitusel on rõhk pandud talurahvale. Leidus ka esemeid, kuidas elasid kunangised nö Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast. Ajutisteks näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon ? Inspiratsioon“. Esimene näitus räägib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade. Tutvustati tava kaunistada rõivaid väikestest traadist keeratud spiraaltorukestest mustritega. Välja oli pandud näiteid varasematest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni. Teine näitus oli pühendatud Eesti väärtustele. Eksponeeritud on kunstniku
4.Humala Aprillikuu tõi üllatuse Harjumaalt Humalast, kui Roland Koit leidis söötis põllult metalliotsijaga pronksist vöökatkeid ja noatupe ning teatas sellest muinsuskaitseametile. Arheoloog Aivar Kriiska teostatud väljakaevamiste käigus ilmus päevavalgele peitleid, mis on kasetohtu mässituna maapinda asetatud tõenäoliselt 13. sajandi esimesel veerandil. «Kokku oli seal oma paar kilo pronksi, sealhulgas imeline ristripatsite ja kuljustega kee, pronksspiraalidest valmistatud vöö, kaks noatuppe ja hoburaudsõlg,» ütles Kriiska. 5. Mihkli kirik Pärnumaal keskaegse Mihkli kiriku võlvidepealse puhastamisel leiti kirikusse veetud mullakihist inimluid. «Esines põhiliselt väiksemaid luid, koljusid ja suuremaid jalaluid sinna ei veetud,» ütleb arheoloog Ain Mäesalu. Miks võeti kiriku kõrvalt mulda koos matustest pärinevate luudega ja veeti võlvide peale, pole teada
annaabi.ee 
