kokkukuivamine ja paljude idanaabriga äri ajavate Eesti ettevõtete nutune nägu. Meist, vastvabastatutest, said ühiskondliku ja poliitilise lõhe suurenemise tunnistajad. "Ühiskondlik lõhe" on sõna- ja seisukohavõttudes sageli kõlanud sõnapaar. Enamik Eesti poliitikuid raius nagu rauda, et mälestusmärgi vägivaldse teisaldamisega ning sellele järgnenud märuliga Tallinnas ja teistes linnades olevat see lõhe hoopiski vähenenud ning pronksmehe küüditamine soodustanuvat kõvasti venekeelse elanikkonna integratsiooni. Õnneks tekkis sellele arvamusele kohe ka mitmeid oponente, kes juhtpoliitikute seisukohale vastandusid. Mina olen veendunud, et aprillisündmustega ühiskondlik lõhe hoopiski süvenes. Emotsioonid võidavad mõistuse On vale ja valus, et Eestis parteielus lehvib ringi jesuiitlik vaim, mis rakendab järjest sagedamini ja avalikumalt oma sisepoliitilise
Meie kangelaste sõnul oli kindlasti tegu võidetud hõbedaga mitte kaotatud kullaga. Tõsiselt peab imetlema Jüri Jaansonit, kes võitis 42-aastaselt teise olümpiamängude hõbemedali. Võimas! Endrekson, kes võitsi esmakordsel medali, milleks polnud pronks kandis just neli aastat Jüri Jaansonit oma õlul Rekoja platsile. Neli aastat hiljem sai ta aga nautida seda, kuidas teda ennast Raekoja platsile kantakse ja mis peamine ta sai lahti Pronksmehe nimest. Vahest isegi väiksema emotsiooni kui Jaansoni-Endreksoni hõbe pakkus Gerd Kanteri kuld, kuna me kõik ootasime seda. Ateena olümpia lõpes Kanterile pisaratega, nimelt jäi ta esimesena lõppvõistlus ukse taha. Sealt edasi läks kõik aga edasi vaid ülesmäge Kanter võidab 2005. aasta maailmameistrivõistlustelt hõbeda Virgiiljus Alekna järel ning 2006. aastal Göteborgis EM-il taas hõbeda leeddulase järel ning Ateena pronksi Aleksander Tammerti ees.
annaabi.ee 
