Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
villane pikk-kuub ning talvel kasukas. Õlgadel kanti villasest riidest sõba või linasest
riidest palakat. Rõivad olid kaunistatud pronksist spiraalikeste ja rõngakestega. Peakatted
olid neidudel ja abielunaistel erinevad neiud kandsid arvatavasti peapaela, võimalik et
ka võrukujulist pärga, abielus naistel katsid pead pikad linikud või seotud rätid. Pidulike
rõivastega kanti ohtralt ehteid (sõrmused, käe-, ka kaelavõrud, klaashelmed, pronkskeed,
rinnanõelad), valitsevaks hoburaudsõled, mida kanti juba 10. sajandist. Neid kandsid ka
mehed, sest need olid eeskätt vajalikud riiete kinnitamisel. Naistel olid veel sõled ja
preesid samaks otstarbeks. Vööle olid riputatud pronksplekiga kaunistatud tupes nuga ja
nõelakoda. Ehetel oli ilmselt maagiline tähendus.
Keskaja rahvarõivas jätkas muinasaja riietumise tava. Kasutusse jäi sõba, naiste uhkeim
rõivaese, pronksspiraalid vahetusid tinast naastukestega
annaabi.ee 
