Eestlaste muinasaeg
Selle järgi sai ka iga talu osa saagist. Kasvatati sigu, lambaid, kitsi ja
lehmi. Saadud piimast valmistati võid ja juustu. Kasvatati ka hobuseid. Need olid
tarvilikud põlluharimiseks ja ka sõjakäikudel. Inimese esimese ja põlise seltsilisena võib
loomadest nimetada koera.
Eestlastel oli karjandus hästi arenenud. Nende karjad olid väga suured. Üks tolle aja
ajaloolane ütleb, et sakslased viinud sõjasaagina ikka kaasa palju kariloomi ja määratu
palju hobuseid.
pronkskauss rauaajast savipotte rauaajast
Uskumused
Väga oluline tahtereguleerimise tegur oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse
tunnetamisest. Algul võis see seisneda vaid selles, et elu arvati olevat ühe vaimu või isiku
võimuses: see vaim elas inimkehas teise minana nagu vari, vees peegelduv või unes
nähtud pilt; vaim võis inimese tema haiguse korral ajutiselt maha jätte või hoopis temast
lahkuda ja sellega surma kaasa tuua
annaabi.ee 
