Pronksiaeg Eestis referaat
varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima
hakata. Pole võimatu, et näiteks Iru kindlustatud asulas elas pealik ehk ,,kuningas",kes oli
suutnud kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Teised kindlustatud asulad ei
paikne aga põllumajanduseks sobilikes piirkondades. Nende tähendust aitavad selgitada
kaevamistel avastatud arvukad pronksivaluga seotud leiud. Ilmselt olid kindlustatud asulate
valdajad suutnud enda kätte koondada pronksitoorme sisseveo ning pronksesemete
valmistamise ja turustamise. Võib-olla isegi muu käsitöö ja kogu väliskaubanduse.
Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast. Pole võimatu, et osa toodangust viidi samuti
läände, eelkõige Kesk-Rootsi. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga mõjutas olulisel määral Eesti
rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Nii võib läänepoolseid eeskujusid näha
kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes. Sise-Eesti oli
annaabi.ee 
