Eesti ajaloo küsimused
Noorem pronksiaeg tõi kaasa Põhja- ja Lääne-Eestis ülemineku viljelusmajandusele. Sisemaal
takistas sellist muutust vähe viljakas mullastik. Eesti oli jagunenud kaheks religiooniks:
rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Vanimad säilinud põllud on Saha-Lool. Siis olid
kindlustatud asulad(need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse) kindlustusena püstitati
selle ümber üksnes paekivist tara või palkidest kaitsesein, SUUREM OSA ELAS IKKAGI
ILMSELT AVALIKES ASULATES; pronksisulatuskeskused, seal elasid pealikud(kuningad).
Kasvatati otra ja nisu, kasvatati lambaid, kitsi, veiseid. Elati üksiktaludes. Sise-Eesti oli
hõredamalt asustatud.
Matusekombed.. Nooremal pronksiajal olid kivikirstkalmed(ümmmarguneringi ümber või
ümmarguse ringi sees ristkülikuline kirst, kus oli surnu), olid ka mõned laevkalmed, mille
äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse
puistati põlenud surnute jäänused.
annaabi.ee 
