Muinasaeg maailmas ja eestis
Venekirved (lihvitud kivikirved), omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili
kägarasendisse. Algeline loomakasvatus ja põllundus.
c) Eesti rahva kujunemislugu:
· vanem teooria kolm suurt rännet kiviajal: kunda kultuuri rahvas lõuna poolt, soome-ugri hõimud ida poolt, lõunapoolt sisserännannud indoeuroopa
hõimud.
· uus teooria
8. Eesti pronksiaeg ja vanem rauaaeg
a) Pronksi eelised ja levik Eestis vanimad pronksileiud odaots muhust ja sirp võrtsjärvelt. Metalli eelised kivi ees. Jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine.
Pronksesemete vähene levik.
b) Uuendused:
· kindlustatud asulad (Asva, Iru)
· kivikirstkalmed (Jõelähtme) maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega.
· muinaspõllud (Saha-Loo) kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllilappe.
annaabi.ee 
