Eesti ajalugu - konspekt
Sel teel saadav sõnnik oli omakorda
vajalikuks väetiseks). Söödiviljelus sai alguse Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal, kus mullakiht oli
õhuke, aga viljakas. Põldude rajamisega kaasnes elanike paikseks muutumine ja esimeste külade teke.
Peagi kujunes põlluharimisest peamine elatusallikas, karjakasvatuse tähtsus taandus. Uute põldude
tekkides tihenes ka asustus. Alguse sai käsitöö hoogne areng, eriti tänu siiakanti jõudnud suurtele
pronksikogustele. Tehti sõlgi, sõrmuseid, käe-ja kaelavõrusid, ripatseid jne. Kaubeldi lõunapoolsete
hõimudega, tõenäoliselt oli tähtsaim siinne kaup karusnahk, võimalik, et ka vili. Kivikirstkalmed
asendusid tarandkalmetega, millesse maeti kuni 20 inimese põletatud jäänused.
Aastal 98 pKr mainis Rooma ajaloolane Tacitus esimest korda "aestide" hõimu.
EESTI I AASTATUHANDE II POOLEL
Olulisim märksõna, mis seda perioodi iseloomustab, on linnuste rajamine. See tähendab, et Eesti aladel
annaabi.ee 
