1700 suri järjekordne dünastia välja ning riik lagunes. Üleminekuperiood 1700-1562 eKr. Õnnetuseks ründasid ohtlikumad vaenlased hüksoslased. Tegemist oli karjakasvatajatega, trumbiks oli ratsavägi. 15-16 vaaraode dünastia oli hüksoslased, valitsesid üle 100 aasta. 17.saj alustasid egiptlased võitlust. 18.dünastia ajal saavutati võit. Tekkis Uus riik. 1652-1085 Valitsejaks sai Ahmos. Idamaade võimsaim riik. Hoidis kogu ümbruskonda enda kontrolli all. Laienes pronksikasutus. Pronksist arstiriistadega tehti pea-aju operatsioone. Hambaid plombeeriti kaasaegsel tasemel. Võeti kasutusele kaasaegsed kangasteljed, veetõstmisseadeldis. Valmistati mitmevärvilist klaasi. Kodustati kaamel, hüksoslastelt võeti üles hobused ja sõjavankrid. Täiustati laipade balsameerimist. Igast 100-st noormehest 10 võeti armeesse. Tekkis kolm üksust: ratsavägi, sõjavankrid, jalavägi. Laiendati kaubandussidemeid. Tänu sõjaretkedele oli mõnevõrra rohkem orje
metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamisel Ees-Aasias alguse IV aastatuhande lõpupoolel. Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema vase ja tina sulamit pronksi mis on puhtast vasest tugevam ja vastupidavam. Umbes samal ajal leiutati kõnealuses piirkonnas ka esmalt puust ja seejärel pronksist teraga ader ning mindi järkjärult kõplapõllunduselt üle künnipõllundusele. Ees-Aasiast levisid need oskused muudessegi piirkondadesse. III aastatuhandel oli pronksikasutus maailma arenenumates piirkondades seavõrd levinud, et seda aega loetakse pronksiaja alguseks. Rauast relvade ja tööriistade ulatuslikum valmistamine ja seega rauaaeg said alguse, jällegi Lähis-Idas, umbes 1100 aastat eKr. Metallikasutuse ja künnipõllunduse algusega muutus põlluharimine senisest tõhusamaks, kasvasid ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus. Samas suurenesid erinevused erinevate piirkondade arengutasemes
annaabi.ee 
