Muinasaja lühikokkuvõte
kindlusmuististega ( kindlustatud asulad ). Hakati matma kivakirstkalmetesse,
mis ngid vlja nagu pildil pikus lk 18 need mmargused asjad. Tehti ka
laevkalmeid, mille rekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Asutus jagunes
rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid,
kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina.
Kaubandus toimis Skandinaaviaga
EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast
esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud
asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised
linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust
lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega
seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak
tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud