Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni
Kindlustatud asula oli piiratud muldvalliga, mille peal oli paekividest müür ja selle
peal oli veel palkidest tara. Ala võis olla umbes 3500 m2. Selle müüriga piiratud ala
sees olid hooned. Kuna Eestis on neid vähe, arvatakse, et need olid märgiks sellest, et
ühiskonnas on toimunud kihistumine (inimesed, kel oli varandust rohkem, hakkasid
kontrollima teatud territooriumit). Vääruseks olid loomakarjad ja pronksesened.
· Vanimad põlispõllud. Leitud Tallinna lähedalt nt Saha-Loolt, 22 hektarilt. Kannavad
nimetust baltipõllud, oli tegemist väikeste põllulappidega. 20x20 m. Põllulapi äärde oli
laotud kividest põllupeenar, mille laiuseks võis olla 3-4 m. Kuna nad paiknesid
korrapäratult, olid nimi baltipõllud. Kui oleksid paiknenud korrapäraselt, oleksid
nimetused keltipõllud. Pärinevad aastast 1000 eKr.
· Kivikirstkalmed. Maapealsed hauad ja matused
annaabi.ee 
