Muinasaeg ja selle periodiseering
Nöörkeraamika elanikud paiknesid looma kasvatuseks soodsates kohtades.
Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest
uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad
on vadjalased.
Järgmine periood on vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr.
Metallesemeid leidus Eestis veel vähe, siin jätkus kivikirveste valmistamine. See aeg oli Eestis
üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või
kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved.
Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr.
Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast.
Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning
kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga.
Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga.
annaabi.ee 
