Bütsants
Thema taktika, asendus
Lääne-Euroopale omasega kaotilise ning spontaanse sõjategevusega, mis tegi armee üldjuhtimise
ning erinevate väelikide tegevuse kordineerimise peaaegu võimatuks.
Armee üldarv oli 52 000 inimest, millest 22 300 olid nn. Katafraktid ning kuulus osade kaupa
erinevatele aristokraatia esindajaile. Imperaatori kaardi ägi küll säilis, aga selle osakaal oli
ülimalt väike. Üldiselt harva, kui Imperaatori juhtimise all oli 20 000- 30 000 meest, kuna
proniaariliseerimise käigus veel kesvõimu toetanud aristokraatia, selle protsessi lõpule jõudmisel
polnud enam huvitatud Imperaatorite võimu tugevnemises. Tekkis olukord, kui paralleelselt
riigikassas valitseva raha nappusega, erinevate feodaalide käsutuses olid hiigelvarandused.
Bütsants ja I Ristisõda
1095. a. ülemaailmse kirikukogu ajal Paavst Urban II kuulutas välja esimese ristisõja,
kasutades seejuures etekäändena ka Bütsantsi varasemat abipalvet. 1096. Aasta kevadel halvasti
annaabi.ee 
