Rein Veidemann
ilmumisteated, müügiedetabelid, aga pole kirjanduslikku dialoogi. Ja mis elu elab kriitika,
selle dialoogi esmane kindlustaja, kui kriitikas leiab vastukaja vaid viiendik ilmuvast
toodangust? Sama üksildast elu kui kirjanduski.
Tiit Hennoste on tähele pannud, et kriitika ajendi määrab nüüd kirjanduslik «uudiskünnis».
See esitab kriitikale suhtekorraldusliku ülesande. Tänapäeval ongi kirjanduskriitika
suhtekorralduse teenistuses, kasvanud on promoveeriva (esitleva) kriitika osa.
Promoveerimisvajadus (et ikka uudiskünnist ületada!) on tõstnud kirjastajate rolli
kriitikavälja kujundamisel. Ükski kirjastus ei hakka oma toodangule tellima vastureklaami
või kriitilist kriitikat, milles teose analüüsiga kaasnevad oponeeringud ja hinnangud.
Eestkõnelev kriitika iseloomustab kirjanikukriitikat ja nn camp-kriitikat, mille üle
diskuteeritakse agaralt kirjanike liidu listis.
annaabi.ee 
