Sisuturundus 1.Sisuturundus on moodne trend kogu maailmas, mille läbi ettevõtted tutvustavad oma parimaid kogemusi, tooteid ja teenuseid. 2. Ajakirjanduslik sisu on rohkem uuriv, reklaam koosneb aga põhiliselt asjade promomisest. 3. Sisuturunduses tutvustatakse oma ettevõtte parimaid asju ehk sisuturundusega ei saa otseselt müüa toodet, vaid anda inimesele kasulikke nõuandeid ning panna nad ise tooteid tahtma.. Reklaamis reklaamitakse, aga kõike võimalikku, et seda hakkaks inimesed ostma. 4. Sisuturundust meediaväljaannetes väga suurelt pole, nt kui Postimehe veebis ilmub 300 artiklit päevas, siis sisuturundusartikleid on nendest vaid mõned protsendid.
järgult, et inimene suudaks uue hinnaga harjuda. Hinnalangetamisel on aga vastupidi-tuleb langetada korraga-siis tarbija näeb, et see on soodushind ja ta suudab seda aktsepteerida. Hinna psühholoogia: Ümardamata hindade tajumine kõrge hinna määramine, hinnasoodustused (kollased hinnasildid), konkureerivate toodete hinnakujundus. TOODE Turundus meetmestik koosneb tootest, hinnast, jaotusest, protsessidest, füüsilisest tõendusest, inimestest ja selle kõige promomisest. Toode on objekt, teenus, üritus, organisatsioon, idee jne. Tarbija ei osta toodet vaid lahendust probleemile. Klient alati kaalutleb mitme valiku vahel, põhinedes oma tunnetele ja mõtlemisele. Odavamate toodete puhul tihti klient ei mõtle nii palju kuid suurema riskiga toodete puhul (auto, maja) on klient valmis koguma rohkem informatsiooni antud toote kohta, et veenduda kvaliteedis. Toote loomise puhul tuleb lähtuda
tuleb ka osata teha ja müüa. Nii et eks ka tegijad ole süüdi, et vaatajatel olulised asjad sageli vaatamata jäävad. Sõnumi ja habemega heerosest ekraanil üksi enam ei piisa. Televisioon aastal 2005 on hoopis midagi muud, kui ta oli 1985, muutunud on ka vaataja vastuvõtlikkus. Aeg-ajalt tundub, et tegijad õigustavad oma olulise sõnumiga saateid vaid sisuga, pööramata tähelepanu nüüdisaegsele pildikeelele, viitsimata vormiga üldse mingit tööd teha, rääkimata promomisest. Ega sisukas ei pea tähendama igavat. Selle tõestuseks on väliskanalitel muidugi palju saateid, meil ehk ,,OP!", ,,Tegelikkuse KesKus", ,,Ajalik ja ajatu" ja ,,Terevisioon" püüdleb ka selles suunas. Ta on tundnud professionaalset kadedust kõige enam oma kolleegi Marko Reikopi suhtes. See pole halb kadedus, sest ta on ikka oma tööd tehes väga hea! Ja siis Anu proovib teha ka nii nagu tema ning see kukub hale välja, aga see paneb otsima,