koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad erinevad vedelikud (endo-, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/
koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud 9 kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad