Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Alateadvuses tegutsevad ka kompleksid, mis kujutavad endast isiksuse
erinevaid ,,hüpostaase." Nende hulgast on eriti keeruline (kuid äärmiselt vajalik) lõimumine
Varjuga, mis ei kujuta enesest Kurja kui printsiibi võrdkuju, vaid pigem minoorset, tõrjutud,
teataval määral ohtlikku, kuid see eest äärmiselt loomingulist ning edasiviivat kompleksi. Jungi
käsitluses Varju ja Kuradi vahel võib tõmmata pea võrdusmärgi, sest Lutsifer on kõige õeluse
kõrval siiski ka prometeuslik valgusekandja. Juhul, kui inimese seesmine areng on takistatud
ning teadvus ja alateadvus tahavad erinevaid asju, tekib sisekonflikt, mida Jung nimetab
neuroosiks. Sellest üle aitab inimest analüüs ning kompleks Ise, mis kujutab enesest ,,Jumala
saatkonda" inimese psüühikas.
Enda teoloogia põhiliseks allikaks peab Jung numinoosseid usulisi kogemusi ning unenägusid.
Samuti võrdväärsel tasemel käsitletavat pärimuslikku materjali - erinevaid religioone, müüte ja
muinasjutte