Lisaks riiklikele pidustustele, mida Roomas oli rohkem kui Kreekas, anti etendusi muudelgi puhkudel, näiteks ant teatreid triumfide või matuste puhul. Maske näitlejad Plautuse ja Terentiuse ajal arvatavasti neid ei kantud veel. Publik oli lihtne ja kunstist ei teadnud suurt midagi, pealegi etenduse ajal sagis teatri vaatajad ringi, kes tulid vaatama ja kes läks ära, ühesõnaga üks suur segadus ja sagimine. Sellepärast tutvustati proloogides tegelasi ja sisu juba ette ära enne, kui etendus oli alanud. Lisaks tuletavad Plautuse tegelased mõnikord ka tegevuse käigus vaatajaile meelde, et kes on laval kes ja mis asja ta seal teeb ja mis asju ta ajab. Plautuse komöödiais oli ohtrasti monoloogilist ja dialoogilist laulu. Need laulud tegid komöödiast. Plautuse pärandis on mitmesuguseid komöödiaid. Karakterkomöödia näiteks võiks tuua ,,Potikomöödi", milles vaene vanamees leiab kullapoti ning kaotab meelerahu, peites seda
kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist. Valdavalt perekondlikud motiivid. ,,Potikomöödia". Moliere on saanud temalt innustust oma komöödiale ,,Ihnus", innustust on saanud ka Shakespeare, Lessing jt. Terentius: püüdis oma komöödiad suunata veidi arenenumale maitsele, tahtis anda edasi kreeka originaalide peenemaid varjundeid. Jämekoomikat ei ole, esikohal karakterid, kom lähenevad humoorikale olmedraamale. Loobus proloogides sisu refereerimisest ning laule peaaegu ei ole. Toetus ühele komöödiale. Tema teos ,,Tütarlaps Androse saarelt" on varaseim teadaolev teatrietendus Eestis (1529, ladinakeelne koolietendus Tallinna raekojas) 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. ~I saj eKr Esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteosed (Catullus, Lucretius), proosa jõudis kõrgtasemele (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest
annaabi.ee 
