Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"proloogia" - 3 õppematerjali

Vana-Kreeka
2
doc

Vana-Kreeka

teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Dionysose pidustusteks olid suure dionüüsad, mis toimusid märtsis-aprillis. Kolme päeva jooksul lavastati näidendeid kogu rahvale. Omavahel võistlesid kolm autorit, igaüks 3 tragöödia ja 1 satüürdraamaga. Võitja valis zürii. 8.Tragöödia teke- tragöödia tuleb sõnast tragos-kits, sokk + oide-laul. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. 1.proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Thesphis- paneb aluse tragöödijale. 9. Vana-Kreeka teater- teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike.orkestra,skene 10

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
Antiikkirjanduse KT küsimused
14
doc

Antiikkirjanduse KT küsimused

viimasel päeval toimus teatrietendusi. Selle kultuse ühe koostisosana arenes draama oma kolmes harus: tragöödia (kurbmäng, lepitamatu konflikti ta traagilise lahendusega, tavaliselt ülla tegelase hukkumisega lõppev näidend), draama ja komöödia (naljamäng, lõbus näidend).  Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. Etendamine osad: proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos.  Vana-Kreeka teater – plaan, selgitused. teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike. Theatron- pealtvaatajad,

Kirjandus → Kirjandus
28 allalaadimist
Impressionism-hilisromantism-neoklassitsism
5
doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised. Tämbridramaturgia- meloodida kujundit iseloomustab mingi pill Mahler mängib pillitämbriga (tämber ehk kõlavärv), et kuulajale midagi selgeks teha. Tema sümfooniad jagatakse sisu järgi: · 1 sümfoonia ­ proloogia ,,Titaan" · 2-4 sümfooniad ­ I triloogia (vokaalsümfoonilised: koor-solist) · 5-7 sümfooniad ­ II triloogia (puht instrumentaalsed) · 8 sümfoonia ­ kulminatsioon (läbinisti rõõmus erinevalt teistest sünfooniatest, kus on suured probleemid) · 9 sümfoonia ,,Laul maast" ­ kantaatsümfoonia, epiloog · 10 sümfoonia ­ lõpetamata (Mahler palus enne enda surma naisel Annal need hävitada, kui ta ei teinud seda, vaid lasi mustandid trükkida).

Muusika → Muusikaajalugu
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun