Meditsiiniajaloo konspekt
Riigi roll oli alates 19. sajandist keskne ka tervishoiusüsteemi loomisel,
viimasest kujunes keskkond, kus arstid asusid otseselt tegelema riikliku poliitika elluviimise
ja väljatöötamisega.
19. sajandil sai arstist niisiis üha enam vaba härrasmehe asemel, kes oma patsiente valis,
palgatööline, kel oli sageli kohustus mingi struktuuri või rühmituse ees (haigekassad ja nende
eelkäijad, riik jne). Selline positsioon arstikutse esindajaile pahatihti ei meeldinud, kõneldi
kutse proletariseerumisest. Diskussioonid läksid kuni arstivande vajalikkuse kahtluse alla
panemiseni. Teisalt kuigi arsti individuaalne iseseisvus devalveerus, muutus arsti kutse
ühiskonna silmis väärtustatumaks ühiskonnad hindasid üha enam arsti mitte kui
tagajärgedega võitlejat (ravijat), vaid kui ennetajat (tervishoiuspetsialisti). Arstid asusid
tööle riigi jm ühiskondlike struktuuride teenistusse, seda protsessi on nimetatud