Rooma, vabariik ja keisririik
Elukutselised sõjamehed olid tihedalt seotud neid juhtiva ja nende heaolu eest hoolt kandva
väepealikuga. Senati ja rahvakoosoleku otsuste vastu tundsid nad aga märksa vähem
aukartust. Edukas väepealik võis nüüd soovi korral senati otsuseid ignoreerida ja kui tarvis,
koguni oma vägedega Rooma vastu minna. Senatil puudusid võimalused neid ohjeldada ja ta
kaotas kiiresti oma endise tähtsuse. Rooma rahvakoosolek koosnes aga üha enam linna
kogunenud proletaarlastest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele mingil moel kaasa aidata ei
suutnud. Oli kujunenud olukord, kus senatil polnud enam senist autoriteeti ja need, kes
rahvakoosolekul kodanikuõigusi kasutasid, ei vastutanud enam mingil moel riigi heaolu ja
turvalisuse eest. Rooma vabariiklik korraldus oli suurel määral oma mõtte kaotanud.
Peagi algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarsete väepealike vahel. Samal ajal jätkusid
ka vallutussõjad. Senati võim vähenes