Rooma, vabariik ja keisririik
Roomast sai vabariigi lõpus ja keisririigi ajal Vahemeremaade suurim linn. Impeeriumi
pealinna asus elanikke kogu keisririigist. Elanike arv kasvas pidevalt, ulatudes lõpuks võibolla
isegi üle miljoni. Linnaelanike varanduslik seisund oli väga erinev. Siin oli ülirikkaid,
arvukalt keskklassi esindajaid ja lugematu hulk proletaarlasi. Viimased olid vabariigi lõpul
enamuses rahvakoosolekutel ja nende vajaduste ning meeleoludega tuli paratamatult
arvestada. Juba vabariigi ajal hakati proletaarlastele riigi kulul odavat vilja jagama ning
keisririigi ajal said nad vilja juba tasuta. Rooma proletaarlaste viljaga varustamine oli
riigivõimu jaoks oluline ülesanne.
Linna kasvades muutus arhitektuuri ilme. Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid
mitmekordsed, esmalt puust, siis kivist, odavad üürimajad vaesema elanikonna, sealhulgas ka
arvukate proletaarlaste majutamiseks. Eriti suur oli selliste majade osakaal Rooma sadamas
Ostias
annaabi.ee 
