Linnakultuur ja –geograafia Rapla
metsatukad ja külad (kagus Kaltu,
lõunas Libadu, läänes Sulupere ja
põhjas Uusküla).
AJALUGU
Vanimad kirjalikud andmed Rapla
kohta pärinevad aastast 1241:
"Taani hindamisraamatu" järgi oli
siin 8 ardamaa suurune Rapala
küla. See asus praegune linna
põhjaosas, seal, kus Tallinna mnt.
ristub jõega.
Ka 1917. aasta revolutsioonilised
sündmused kulgesid Raplas
töörahva aktiivsel toetusel. Selleks
ajaks oli kohapeal välja kujunenud
klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe
side Tallinna töölistega.
Enamlaste juhiks kujunes kohaliku
ministeeriumikooli juhataja Anton
Künnapuu (1864 - 1919), kes oli
Raplasse elama asunud seoses
kooli avamisega 1913. aastal.
Tema tütar Olga Lauristin (1903)
oli Rapla rahva esimene saadik uude
riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV
Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris
1941.
Raplast on pärit Anton Vaarandi
(1901 - 1979), ajakirjanik, kellele
1965. aastal anti Eesti NSV
teenelise kultuuritegelase aunimetus.
Tänapäev.
annaabi.ee 
