19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
et põhjendada ja selgitada oma arusaama – näidata, et milles eksitakse.
Viimane punkt: lk 95. Iga ajalooliselt väljakujunenud toimeseos on iseendasse keskendunud:
iga ajastu on teatud mõttes suletud (omab suletud eesmärki). Iga üksik nähtus selles tervikus
omab tähenduslikkust (tähenduslikkuse seos). Kui meil on teadlane, kes kõike proovib
teaduslikult uurida, siis meie tänapäeval proovime uurida nt prolegomenat (valgustusaeg) –
peame asetame ennast autori horisonti – valgustusaeg, tervikuga seoseid luua (mis toimeseos
on sinna kätketud); panna suhtesse teose toimeseos suhtesse maailmapildis olevaga.
Maailmapildi teaduste ese konstitueerib nii!Väljume iseenda horisondist ja lähme teose
horisonti.
Maailmapilt, väärtushinnangud, eesmärgid, hüvede loomine – ajastule omased omadused.
Seminar 4. Hans-Georg Gadamer. Mõjutusajaloo printsiip.
1960. aastal ilmunud
annaabi.ee 
