Kanti Filosoofia, "Prolegomena"
selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel-
kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse.
Vt. “Prolegomena …”, eessõna.
Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea.
Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunnusteks 1) apodiktilisus, 2)
objektiivsus ja 3) süsteemina ülesehitatus. Kui “Prolegomenas” on arutluse all teadusliku
tunnetuse võimalikkus, siis uurib Kant eelkõige tingimusi, millest sõltub teadmise objektiivsuse
võimalikkus. Teadmise objektiivsus tähendab tema jaoks aga seda, et teadmine omab üldist ja
paratamatut kehtivust reaalselt eksisteerivate objektide kohta. Selline arusaam oli kooskõlas
teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt
annaabi.ee 
