Uurimustöö Sergei Prokofjevist
klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas
tollal vaid 21-aastane Prokovjev end küpse meistrina.
Selleks ajas oli Prokovjevi klaverimängustiil juba välja kujunenud. Seda
iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline motoorika ja
tokaatalikkus, mida nimetatakse mõnikord ka löökpianismiks. Hiljem avaneb
tema natuuri järelemõtlik, tundlik ning lüüriline poolus.
1917. aastal kirjutas Prokvjev sümfoonia nr. 1 "Klassikaline". Seda
sümfooniat peetakse esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks üldse.
1938. aastal pöördus Prokovjev lõplikult tagasi Nõukogude Liitu. Publikumenu
saatis tema balletti "Romeo ja Julia" (1938), 5. sümfooniat (1944) ja kantaati
"Aleksandr Nevski" (1939). Pärast 6. sümfoonia (1947) esiettekannet aga
süüdistasid nõukogude ideoloogid Prokovjevit formalismis. Ent Prokovjevi