Prokuratuuri põhiseaduslik asend.
lihtsalt kohustust järgida seadust.
Siinjuures ei saa võrdluseks kasutada Riigikontrolli ja õiguskantsleri institutsiooni kohta käivaid erinorme,
kuna kumbki neist ei naudi privileegi teostada riigivõimu ühiskonna üksikliikmete suhtes, vaid teostavad
hoopis järelevalvet riigiorganite üle. Seega oleks prokuratuuri põhiseaduses sätestamise tagajärjeks oma-
laadne väljapoole üldist eksekutiivvõimu jääv prokuratuuriministeerium, mida juhiks ministriga võrdsel
määral parlamendi ees poliitiliselt vastutav isik, kelle korraldustest prokurörid oleksid ikkagi kohustatud
kinni pidama. Sellise prokuratuuriministeeriumi vajalikkust ei saa aga sisuliselt põhjendada, sest kuritege-
vusevastane võitlus ei piirdu vaid kriminaalasjade menetlemisega, vaid on palju laiem ja haarab kõiki
eluvaldkondi. Selleks, et riigis ei oleks samaaegselt kahte kriminaalpoliitikat, tuleb aga kogu täidesaatev
annaabi.ee 
