Dekoreeti ernevat moodi savinõude peale, töödeldi paremini tööriistaid, lisandusid matmiskombed. Nöörkeraamika kultuuri ajal muudeti kammkeraamika kultuuri. Muutusid matmiskombed, hakkati tegelma maaviljelusega ja loomakasvatusega, võeti kasutusele vene kirved ja unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades. Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati proksist, mis eeldas, et need oli tugevamad kui eelmised. Matuste traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui põletusmatused. Rauaajal jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid. Tehti korrapärasemad põllud, et oleks arusaadav, kelle põllu ala see on. Arendati ühiskondlike suhteid. Tekkis tihedam kaubavahetus lõunaga, mis tegi Eesti tuntumaks, siiani teatakse Eestit kui hea kaubavahendajana. Vanem rauaeg oli rahulik ajajärk, keskmine
aastast emakeelepäeva, mis sai 1999.aastal riiklikuks tähtpäevaks. V. Reiman kirjutab temast: ,,Ta on esimene haritud eestlane, kes ennast eestlase tundis olevat ja kes seda südamlikult ja avalikult igal pool püüdis üles tunnistada, kui vaevalt keegi teine pärast teda. Selle asja poolest läks tema nii kaugele, et tema ajuti - 1820. a. aasta lõpul ja 1821. a. alul - avalikult Riia linnas eesti rahvariides käis". Kristjan Jaak Petersoni monument kujutab proksist kirjaniku figuuri, paremas käes kepp, vasakus raamat. Kuju seisab hallidel graniitplaatidel, millel on pronksist tekst: ,,Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida?" Monument avati 1983. aastal ning selle autoriteks on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa.
annaabi.ee 
