sotsiaalse klassi erinevad probleemkäitumises palju väiksemaks. Kahjuks on ökoloogiasüsteemide teooria vaatenurgast (Bronfenbrenner ja Ceci, 1994) oodata proksimaalprotsesside suuremat arengumõju (ja nii on see seni täheldatud) ainult arengulise väärtalituse indeksitele. Mis puutub arengupädevust peegeldavatesse tulemustesse (näiteks vaimsed võimed, akadeemilised saavutused ja sotsiaalsed oskused), siis on eeldatud(ja seni ka leitud), et proksinaalprotsessidel on suurem mõju soodsamates ja stabiilsemates keskkondades. Pange samuti tähele, et isiku ja konteksti mõõdukamaks muutuv mõju ema ja lapse vastastikuse mõjutuse proksimaalprotsessile pole sümmeetriline. Näiteks kuna protsessil on kõige suurem mõju kõige ebasoodsamas keskkonnas, siis selle keskkonna piires mõjub see kõige tervematele organismidele(st, neile, kellel on normaalne sünnikaal). Vastupidi, kõige enam soositud
annaabi.ee 
