Urie bronfenbrenner
Väide 1.
Eriti oma varastes arengu järkudes ja suurel määral läbi kogu elu leiab inimese areng aset üha
keerukamate vastastikuste mõjutusprotsesside kaudu aktiivse areneva biopsühholoogilise
inimorganismi ning tema vahetu ümbruse, isikute, esemete ja sümbolite vahel. Et olla tulemuslik,
peab vastastikune mõjutus toimuma küllalt regulaarsel alusel pikkade ajavahemike jooksul.
Selliseid mõjutuse kestvaid vorme vahetus ümbruses nimetatakse proksimaalprotsessideks. Näiteks
proksimaalprotsesside kestvatest vormidest võib leida lapsevanema-lapse ja lapse-lapse tegevustes,
rühmaviisilises või omaette mängimises, lugemises, uute oskuste õppimises, õpingutes, sportimises
ja keerukate ülesannete täitmises (Bronfenbrenner 1996, lk 620).
Teine määratlev omadus seostub nende dünaamiliste jõudude kolmekordse allikaga.
Väide 2.
Arengut mõjutavate proksimaalprotsesside vorm, mõju, sisu ja suund muutuvad süstemaatiliselt
annaabi.ee 
