Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
Eestis elavatest loomadest on meiega kõige sarnasem nahkhiired.
Kauges minevikus on nad pannud aluse ahvidele.
Sarnasused: Puudub saba, Siseelundite ehitus, Mitu veregruppi.
Erinevus: KEEL. Simpansiga on suheldud märkide keeles. Neid on max u kakssada märki.
Omandavad ka sõnu. Arvuti abil on ka proovitud seda teha. (Sööb sidrunit, vajutab klahve sitt
ja apelsin)
Inimahvid on olnud Aafrikas kusagil 35 milj aastat tagasi. Üheks tuntumaks varaseks
inimahviks peetakse Prokonsulit. Esimene inimahv jõudis Euroopasse u 14,5 milj aastat
tagasi. Arvatakse, et nad tulid Lähis-Ida kaudu. Griphopithecuse hambaid on ka leitud, üsna
ahvised, neid ei peeta otseseks esivanemaks. Australopithecus on eesti keeles lõunaahvlane.
Lõuna-Aafrikast Taungist avastati Austraalopiteekide beebi, mis ei saanud eriti tuntuks, kuna
oldi veendunud, et hoopis Inglismaal oli inimese eellaane Piltdownis leiti kolju ka. Kolju
annaabi.ee 
