on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt vga mitmekesised. Neil vib leida kiki philisi ainevahetuse radasid, kaasa arvatud kolme phimttelist energiatootmise protsessi: glkols, hingamine (oksdatiivne fosforlimine) ja fotosntees. Eukarootsed rakud on suuremad ja keerukamad, nad sisaldavad rohkem DNA-d. DNA on eraldatud membraaniga mbritsetud tuuma, tstoplasma sisaldab palju teisi membraaniga mbritsetud organelle. Eukarootide mitokondrid ja kloroplastid on enam-vhem kindlasti varasemate prokarootide jreltulijad, kes on asunud smbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Eukarootsetes rakkudes on ka keerukas eri tpi valgulistest filamentidest koosnev tstoskelett, mis aitab organiseerida raku sisestruktuuri ja on osa rakkude liikumist tagavast masinavrgist. Eu- ja prokarootide philised erinevused on summeeritud tabelis Miks eukarootsed rakud on evolutsioonis olnud edukamad? Vastust tuleb otsida ilmselt nende krgemas organiseerituses, kindlad ainevahetusprotsessid on
Protsessi kiirus sltub hapniku , nitraadi ja org. ssiniku kontsentratsioonist, keskkonna pH, temperatuurist. Denitrifikatsiooniks vajalik min COD:NO3-N ~2.9. inhibeerivad atsetleen, CO2, tsaniid, nitrapriin, pestitsiidid, sulfaat. D. intensiivsus metsas < 1kg N ha-1 aasta 1, raiesmikul 3-6 kg N ha-1 aasta-1. Denitrifikatsiooni saagis on 0.44 kg biomass/kg orgaanilise aine kohta (aeroobsel hingamisel 0.5). Assimilatoorse denitrifikatsioni abil seotakse nitraatlmmastikku taimede, seente ja prokarootide biomassi (NO3-. NO2-. NO2OH. NH3.R-NH2). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Lmmastiku fikseerimine. N2 redutseeritakse nitrogenaas-kompleksi (dinitrogenaas-reduktaas (Fe valk) ja dinitrogenaas (MoFe valk)) vahendusel. Nitrogenaas on tundlik hapniku suhtes, vajab Mg2+ aktiveerimiseks, ADP inhibeerib. Protsess vajab palju energiat (ATP), protsessi effektiifsus on keskmiselt 15 mg N g-1 ssinikuallika kohta (13 kg tonni ssiniku kohta). Nitrogenaas moodustab ca
annaabi.ee 
